Ööülikool

Jaan Einasto on öelnud: „Elu – see on aine pluss informatsioon.“ Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest? Kumb peale jääb, kas tolm või tähendus, ja kui kaua meie kodutäht neid mõlemat üldse kütta jõuab, sellest mõtiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sääsesõber Urmas Tartes.

Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Õuerahva ülikoolis, Niiduveere õpipaigas.
Täname Kaido Veskit

Heli: Kaido VeskiToimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenMuusika: Ansambel Fog, albumilt Ether Teeths

„Miski ja eimiski vahel“ tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus.

Rupert Gethin võtab raamatus „Budismi alused“ kokku, kuidas selles traditsioonis räägitakse tühjusest: „Näha ühtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest võrdub selle järele haaramisega, katsega sellest kinni hoida, kuid dharmad on nagu unenäod, maagilised illusioonid, kajad, peegelpildid, miraažid, ruum; nagu vees peegelduv kuu, võluloss, vari või imeväel loodu; nagu tähed, kastepiisad, mull, välgusähvatus või pilv — need on olemas, kuid samal ajal neid pole olemas, ja kui me tahame neid kätte saada, pole meil millestki kinni hoida.“ (lk 302-303) 

Loengus tulebki juttu unenägudest, peeglitest, pilvedest, vahust veepinnal ja muudest võrdpiltidest, mille vahendusel budismile omast tühjusetunnetust on proovitud edasi anda. Liigume miski ja eimiski vahel läbi erinevate hiina ja jaapani tekstide.

Saade on salvestatud Tartu Kunstimajas 2023. aasta märtsikuus Sirja-Liisa Eelma näitusel „Peegelduste pealispind“.

Heli: Taisto UuslailToimetajad: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenKõneleja: Alari AllikMuusika: Potoratch

Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid.

Otepää vallas, Vidrike Külamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ raamides 18. mail aastal 2023.

Heli: Taisto UuslailToimetajad: Taisto Uuslail ja Jaan TootsenKõnelejad: Lauri Õunapuu ja Lauri SommerMuusika: Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer

Ööülikool 2023

Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas.

Evolutsiooniliselt on kõik „ilus“ olnud meile kasulik. Ka vaesunud linnalooduse tajumine „koledana“ saab toimuda läbi evolutsiooni põhitööriista: õppimise.

Linnade elurikkuse taastamisest räägivad arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet ning loomaökoloog Tuul Sepp.

Vestlus salvestati 2023. aasta maikuus Loodusfestivali programmis Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Täname Kaarin Heina TÜ loodusmuuseumist.

Heli: Taisto UuslailToimetajad: Mart Zirnask, Jaan TootsenMuusika: Tartu linde ja inimesi salvestas Veljo Runnel

Ööülikool 2023

Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suitsusauna soojus, sõpruskonna olemasolu lööb hinge valla, meeled õitsema. Kus ühtmoodi püha on nii  varvaste vahel lirtsuv muda kui tähine taevas sauna katuse kohal.

Toimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenHeli: Liisa TaulMuusika: Eeter

Ööülikool 2023

Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb. Ajal, mil tehisneurovõrgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning läbivad üha edukamalt kõiksugu lõpueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab üha vähemaks jäävat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi nii paha?

Toimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenHeli: Taisto Uuslail ja Tristan RebaneMuusika: Sander Saarmets

Ööülikool 2023